I light a cigarette 'cause I can't get no sleep.

Tikitud maasikad ja kuri kass.

Kõik algas sellest, et ema üritas mind hommikul (khmm, mõni vaidleks siinkohal mulle vastu. Tõepoolest, kell oli kuskil 13-ne kandis) äratada. See ei õnnestunud hästi.
Lõpuks karjusin ma talle, et ma olen Elmo Nüganen ja teen filmi. Kui ma viimaks oma peapesu ja riidepaneku stseenidega valmis saanud olin, käisime linnas. See oli nii mõttetu, kuigi kangapoes vaatasin ma nööpe. NÖÖPE.
Vunderisse jõudsime siis, kui see just suleti, jehhuu, liiklusummikud on nii toredad!
Õhtul istusime ema-isaga maheda valgusega köögis ning jõime teed ja arutasime maailmaasju. Järsku astus K.V uksest sisse, otsisin siis neljanda tassi ka kapist välja. Nii me seal istusime, me-Elmo Nüganen(mina), Mati Kaal(ema), Trivimi Velliste(isa) ja Deboora Vaarandi(K.V).
Ohjeldamatu ja totter naer minu ja K.V poolt.
Täna on jälle SELLINE päev, selline veider juhekoos-minahoos-õunamoos.
Viimasel ajal on seda tihti. Persoon K.P-ga eriti. Aga fun ju, suvine.
Elu on tegelikult ilus, ausalt.
Sellised pointless pisiasjad loevad, noh. Näiteks ükspäev ootasin marsat, hästi soe õhtu oli, päike oli loojumas ja taevas nägi väga sini-oranz-misiganes-naiss välja, kõrvaklappidest kostus hea muusika, naaber sõitis autoga kodu poole, naeratas ja lehvitas mulle. Ma naeratasin ja lehvitasin vastu ning mõtlesin, et põrgujaa, elu on tegelikult ilus.
Või siis see öö, kui supermassive äike oli. Võimas.
Mu jutt on üks suur mull.

Elvis has left the building.

posted by Liska @ 01:17