Kusagil mujal.
Ma läksin ära. Kuhugi. Ebareaalsusesse. See juhtus nii lambist. Lihtsalt.
Ma ei taha tagasi tulla. Reaalsusesse.
Sest minu reaalsuseks on hetkel Mustamäe üheksakordse maja kaheksanda korruse korter, vene keele jutustamine ja homne kaheksa tunnine koolipäev, mõned järeltööd ja kerge väsimus.
Ja tegelikult väga palju muud kraami ka. Ma ei taha.
Ma olen saavutanud mingi veirda pohuismi. Või ei, ma pole päris ükskõikne. Vähemalt mitte kõige suhtes.
Lihtsalt, ma olen eemal. Kusagil mujal.
Aga ma kardan, et see tunne kaob sama kiirelt ära, nagu ta tuli.
Ma ei taha.
posted by Liska @ 20:16
0 Comments:
Post a Comment
Subscribe to Post Comments [Atom]
<< Home