Jõulud - kiirtee buliimiani?

C'moon, lapsena oli that time of the year nii kauaoodatud ju.
No ja muru oli rohelisem ja taevas sinisem ja päike kollasem, eksole. Vahet pole.
Tegelikult jõululaupäev oli tore. Mu perekond on lihtsalt piisavalt veider. Ma suutsin ärgata pool 11 ehk vara. Selles süüdistan ma arvatavasti massive pissihäda. Khmm.
(Nojaa, selle aasta pühad on väga joogiselt möödunud. Rummkoola on saatanast, ma armastan seda).
Vahepeal oli meil Jörgeniga igav, siis me joonistasime paintis pilte. Vahva!
Mängisime pokkerit, jõime, sõime. The usual.
Issiga käisime surnuaial ka, jõulud ikkagi ju. Tegime korda. Ja süütasime kolm küünalt.
Vanaema, vanaisa ja Kristofer. Veider oli.
Ja hästi, hästi palju küünlaid.
Kõigi eelduste kohaselt olid need viimased pühad selles majas. Seega ema, väike veidrik, mõtles, et meie kingipakkidesse võiks panna miskit, mis meenutaks meile seda maja. Või midagi, mis on leitud kuskilt keldrist või nii.
Mina näiteks leidsin oma kingikotist lisaks õigle kraamile ka kolm kivi, kraani, sibula, porgandi (millele ma kohe hambad sisse lõin), jne.
Ma naersin vahepeal pisarateni.
Ja no siis sai veel süüa ja juua ja süüa ja kas ma sööki mainisin?
Täna käisime vanaema juures ja no sealset toidukogust ma ei hakka mainimagi (f. mainin ikka, mingi f. kuus erinevat kooki oli kindlasti + muu kraam). Masendav.
Homme on plaan Viljandisse sõita. Üllal on seal päris kõva action (pikk jutt) ja ta sai jõuluks koera, kellele Sebastian (!!!) Lote nimeks pani. Kreeeisi stafff.
Nojaaa, kell on mingi sada ja mul on külm.
Häid fuckjeea jõule, motherfuckerid (see tähendab head sõbra moodi asjad ja muud lugupeetud tolgused, kes mu blogi lugema on sattunud. Musi teile).
0 Comments:
Post a Comment
Subscribe to Post Comments [Atom]
<< Home